Pekingi Paraolümpiamängude päevik

13.september

Kardo tuline fänn

Autasustamine

Triumfihetked

Kuidas maitseb?

Koos suursaadiku perega

12.september

Tänane päev algas Helmuti teise võistlusalaga ehk sportpüssi lamades harjutusega. Antud harjutust ei olnud Helmut enda eelnevatel olümpiatel lasknud, kuid kahjuks täna ta paremate hulka ei mahtunud – tulemus oli 563 silma ja kohaks andis see 41.
Sellega on laskmisvõistlustel joon all ja ees seisab homne ujumisvõistluspäev, kus teatavasti meie ootused on kõrgel…..

 

 

 

 

 

 

Päeva teises pooles saabus meile külla kõrge külaline - meie esimene leedi proua Evelin Ilves. 
Käisime koos olümpiakülaga tutvumas ning meie sööklas lõunatamas. Kuna tegu oli kõrge külalisega, liikusime kohalike turvameeste saatel ringi. Kogu meie lõuna aja piidlesid „semud“ kõrvallauas hoolega, et mis toimub ja et asi ikka ohutu oleks.

Vot selline päev –alla panen pildi Helmutist võistlushoos täna ja Evelin Ilvese saabumise olümpiakülla, kus teda oli võtmas vastu meie „külavanem“ ehk olümpiaküla kõige tähtsam persoon.

Heiti Vahtra*
Peking, olümpiaküla maja C7 5.korrus kell 23.00

 

 

 

12.september varahommik Pekingis

Tervitused siit päikeselisest ja soojast Pekingist, kus meie sportlased on astunud võistlustulle. Praegu on just tulejoonel Helmut, st hoiame pöialt, aga kohale täna minna ei saanud - sest ujujad trennis ja mina teen siin ettevalmistusi proua Evelin Ilvese lõunaseks visiidiks külla. Noh, nagu ikka, kui külalised saabuvad, koristan tube, ehin ümbrust jne.).

Saadan teile värske pildi, mis tehtud täna hommikul, enne, kui H&H tiiru sõitsid. Pildi kommentaariks nii palju, et Helmut sai juba eile hommikul kell 7:00 kaela kuldmedali, mille nad siis Heiti ja meie vabatahtliku Nooraga autos nahka panid, aga täna lubasid teist taktikat kasutada, st söövad selle alles pärast võistlust ära. Ehk mõjutab see rituaal võistlustulemust!

Liisa Eller
Eesti delegatsiooni juht

 

 

 

 

11.september

Tänase päeva põhisündmus oli loomulikult Helmuti õhupüssi võistlus.
Kogu asi algas juba hommikul vara ehk tõusma pidime kella 6.00 paiku. Sai tehtud kõik hommikused vajalikud protseduurid ja tiiru jõudsime peale kaheksat.
Ettevalmistus võistluseni sujus samuti täiesti tavalisel moel ning 9.00 anti start. Rajal oli 44 laskurit ning Helmut lasi kohal 30 ehk tiiru keskel.
Proovilasud olid paljutõotavad ning peale mõningasi proovilaske asuski Helmut 60 võistluslasu kallale. Ka esimene seeria andis tulemuseks 100 silma ehk maksimumi. Edasi kahjuks nii hästi ei läinud ning järgnesid seeriad 97, 99, 99, 100 ja 99. Kokku siis tulemus 594 silma, mis andis lõpuks 32. koha. Helmuti enda kommentaar oli, et vasak käsi läks võistluse jooksul valusaks ja pinge tuli sisse. Tulemust kommenteerides siis eelmine olümpia Ateenas oli sama harjutuse summa 596 ja koht 22. Ehk see on ka Helmuti isiklik rekord. Panen siia ka lingi
võistluse tulemustele - iga soovija saab ise siit juba ise vaadata, milline on hetkel invalaskmise täielik maailmatipp.
http://results.beijing2008.cn/WRMP/ENG/INF/SH/C74A/SHX104101.pdf
Ise asume aga puhkama, et homses sportpüssi harjutuses anda endast maksimum ning võidelda võimalikult kõrge koha eest.
Tänud kõigile, kes kaasa elasid ja pöialt hoidsid (kogu Eesti tiim oli samuti tiirus kohal ning ergutas… ). Kohaliku autojuhi saamatuse tõttu jäi osadel pea et võistlus nägemata, kuna mees suutis läbida distantsi, millele kulub
tavaliselt 20 minutit, täna 1 tunni ja 30 minutiga. Selle autojuhi teeneid me loodetavasti enam kasutama ei pea.
Heiti Vahtra
Peking, olümpiaküla maja C7 5. Korrus
11.09.2008 kell 21.00

 10.september

Üldiselt ega ma täna vist originaalsusega ei hiilga, kui ütlen, et kõik on hästi ja midagi põrutavalt uut pole.
Kogu elu hakkab siin rutiinseks muutuma, aga juba homme asume rutiini lõhkuma: Helmutil seisab ees esimene võistluspäev. Ajaks kui Teie 11. septembril ärkate on meil juba põhivõistlus seljataga. Pea kogu tiim tuleb Helmutile kaasa elama, mis seisneb iseenesest suures mediteerimises, kuna laskevõistlustel on kisa, välkuvad fotoaparaadid ja ka mobiiltelefonid keelatud. Nii et kel und pole, siis palun võtke öösel nii kella 4 paiku kätest kinni, tooge kuuldavale heli „mmmmmmmmm ...“ ja soovige meile kõike paremat!
Kella 6.30 paiku võite oma imelikuvõitu ümina lõpetada, kuna võistlus on tolleks hetkeks läbi! Kui ikka und pole vaadake allpool olevaid pilte, kus on hetki erinevatest päevadest.

Heiti Vahtra
Peking, olümpiaküla maja C7 5.korrus

 Kardo ujulas

Liisa leidis linna pealt Eesti tiimile uue auto

Vihma sajab ka Pekingis

9.september

Meie poolt on siis kaks päeva olnud vaikust, kuna hetkel on peauudis olnud vabad päevad laskjatel ja hommikused kerged treeningud ujujatel. Öeldakse kui midagi rääkida pole siis räägi ilmast…. Ilm on meil vahelduva eduga ehk vahepeal läbi pilvede päikest, siis vihma vahele ja jälle nati heledamat ilma. Temperatuur kõigub siin kahekümnest ikka ülespoole ja suhteliselt niiske on kogu see elamine.

 

 

 

 

 

 

Kui nüüd ilm kõrvale jätta, siis täna ehk 9.septembril on Helmutil esimene ametlik treening, mis tähendab, et võistlus hakkab kätte jõudma (ametlikud treeningud on viimased treeningud enne võistlust ning peetakse reeglina kas 1 või 2 päeva enne võistlusstarti). Sama ootab meid ees ka homme ja siis tuleb kaks võistluspäeva. Olümpiakülas on juba näha ka esimesi õnnelikke medalivõitjaid, kelle silmis on suur rahulolu saavutatu üle.

 

 

 

 

 

Lisan siia ka paar pilti Hiina kultuuriretkelt, millele vist isegi allteksti pole vaja panna, kuna need vaated on niivõrd tuntud. Pildid on tehtud eile Taevase Rahu väljakul ja Keelatud Linnas.

Heiti Vahtr

 

 

 

 

 

 

 

 

7.september

6. september oli päev, millest ei olnud enne õhtut rohkem kirja panna kui et kõik võistlejad tegelesid treeninguga hommikupoolsel ajal. Õhtu oli aga paljulubav ning me ei pidanud pettuma – nimelt toimus 13.Paraolümpiamängude avatseremoonia.
Valmisoleku nr.1 võtsime kella 18.30 paiku ning liikusime bussidega olümpiakülast staadionile. Rahvamass väljapool staadionit oli muljetavaldav, aga kokku lugema ma neid ei hakanud ….
Korraldajatele kiituseks peab ütlema, et ootamine staadionist väljapool oli tehtud meile vägagi mugavaks. Lippuri ameti olime usaldanud Kristole ning lisaks lipu kandmise aule sai ta ka omale piltilusa „nimesildi beibe“ , kellega Kristo ka kõik plaanid maha pidas….. kahjuks ainult unustas viimase pisidetailina telefoni numbri küsimata.
Aeg aga läks ja liikusime staadioni sissekäigu suunas. Igal pool lehvitati ja pildistati… suur „süü“ selles oli ilmselt meie vormidel, sest ausalt öelda olime ikka kenad küll.
Ja siis see tuli „Welcome Estonia !!!!“ ning olime staadioni katlas sees ja kõigi pilgud meile pööratud….. Staadion oli puupüsti rahvast täis ning kui ka korraldajad juurde liita, siis ilmselt nii 100 tuhande inimese kanti või pisut enamgi. See ikka oli võimas küll… Õnne ja Liisa said sellest sellise laengu, et hakkasid Kaera-Jaani tantsima ning tegid seda kogu sissemarsi jooksul. Teised kasutasid oma erutuse välja elamiseks kaasa võetud rahvuslippe ning vehkisid nendega vahetpidamata. Nägime ka tribüünilt Eesti lipuga lehvitavat Eesti Vabariigi suursaadikut ning tema kaaslasi.
Oma tervituspoolringi lõpus juhatati meid istuma ning sealt juba jälgisime kogu edasist etendust. Ka järgnevat saaks kirjeldada ainult ülivõrdes, aga lühidalt öeldes – parim siiani nähtutest!!!
Õnnelikena ja väsinutena olime lõpuks olümpiakülas tagasi kella 00.30 paiku.

Heiti Vahtra
Peking, olümpiaküla maja C7 5. Korrus

Eesti delegatsioon avamisrongkäigu ootel

Hetk avamispidustustelt

 Eesti lipp staadionil lehvimas

Eesti sildi ja lipu kandjad

Paraolümpiamängud on avatud!

5.september kell 22.00

Tänased uudised koosnevad tööst ja lõbust – nimelt hommikupoolikul käisid kõik usinalt treeningul. Kes käis „mulli“ ehk olümpiaujula kiiret vett proovimas, kes lasketiirus kuuli lendu kontrollimas. Kristo sai meil aga erilise tähelepanu ja au osaliseks, nimelt loovutas ta kolm tilka verd dopinguküttidele, teistel kahjuks personaalsuhted arstitädidega puuduvad...
Pärastlõuna jõudis kätte märkamatult ja kui kell 15.00 tagasi olümpiakülla jõudsime, palus vabatahtlik abistaja Noora alandlikult luba minna hommikusöögile... Meie ise aga võtsime kapist vormi nr. 1 ja siirdusime lipuheiskamise tseremooniale (ka vabatahtlikud olid selleks ajaks hommikusöögi lõpetanud ja ühinesid meiega). Muide, meil on väga toredad abistajad nimedega Judy, Noora, Anna, Venla ja mr. professor Chen. Imekspandav on nende hea inglise keele oskus ja Noora ja Venla räägivad lausa puhast soome keelt!!! Nemad on Pekingi Ülikoolis 2 aastat soome keelt õppinud.
Märkamatult läks siin aga pimedaks ja oligi päev otsas (pilkane pimedus saabub kella 7 paiku 15 minuti jooksul ehk nagu keegi tõmbaks juhtme seinast välja).
Imetlege nüüd pilte, kus näete „kalibreeritud“ Eesti sildi kandjat, meie vabatahtlike, v.a. Anna, naeru meelitust fotograafidele hiina moodi, Kardo naeratust selle peale ja meie lipu heiskamist. Uued uudised ehk juba homme, kui meil on avamispidustused selja taga (avamine koduse aja järgi algab 15:00, mis ehk on nähtav ka mõnelt taevakanalilt, nt Eurosport vms).

Heiti Vahtra
Peking, olümpiaküla, maja C7 5. korrus

Naeratuse välja meelitamine Hiina moodi 

Lõbus Kardo

 Eesti sildi kandja

Eesti lipu heiskamise moment

Meie toredad aitajad (vasakult):Judy, Noora, Venla ja Anna.Mr. Chen otsige ise üles!

4.september kell 19.00

Tänane päev möödus juba töötähe all – ujujad tegid rahuliku treeningu olümpiaküla basseinis ja Helmut käis klassifitseerimisel. Helmut hinnati klass suurema puudega sportlaste hulka ehk nüüd on tema klassi tähis SH1B (samas muutus vaid see, et saab kasutada 14 cm seljatuge, mis lamades laskmisel erilist eelist küll ei anna).

Lasketiirus käies oli näha, et tegu on täiesti uue ehitusega – lõhnas alles värvi jms. järgi. Tiirud on nagu alati tasemel ning viriseda küll ei oska kuskilt otsast.

Tiirus käies oli meil kaasas vabatahtlik Judy, kes räägib üllatavalt hästi inglise keelt ja oli igati meeldiv tütarlaps. Huvitav on veel see, et vabatahtlikke on siin ikka hullupööra palju. Kui on mõni lihtsam probleem, kasutatakse nii 6 inimest….. raskema probleemi tarvis võetakse neid juba 12 või enam…..

Naljakas (või huvitav) asi on sööklas kätepesu – veega mingit pistmist seal pole ehk kasutatakse geeli, mis tuleb seebiautomaadist ja sellega peab käed üle hõõruma. Siis lööb üle pea hirmus piirituse lõhn ja paari sekundi pärast on käed kuivad ja väidetavalt ka pisikuvabad. Vot see on raketiteadus!!!

Homme heiskame olümpiakülas Eesti lipu ja valmistume aga edasi võistlusteks.

Heiti Vahtra
Peking, olümpiaküla maja C7 5.korrus

 Olümpiatiirus trenni tegemas- Helmut tulejoonel

 

.Sportlasküla

Nii tunneb ära inglased ....

.... ja nii kreeklased

3.septembri õhtu

Tere!

Esimene päev on jõudnud õnnelikult õhtusse, mis tähendab, et oleme jõudnud Pekingi, läbinud siin kõik vajalikud turva- ja registreerimismeetmed ning saanud paraolümpiamängude ametlikeks liikmeteks.

Reis siia möödus suuremate viperusteta ehk 15-tunnine lend Kopenhaageni ja siis 2 tunni pärast 9-tunnine lend Pekingi. Pekingis on sooja hetkel 25 ja natuke rohkem ning päiksepaisteline ilme (päike ikka läbi sellise vine…..).

Olümpiakülas jagame maja põhjamaalastest soomlaste ja norrakatega. Kuna majad on suured (meie ise 5.korrusel, aga majal endal oli vist 9 korrust), siis elab siin ka hulk teisi delegatsioone. Kõige enam imestust pakkus vabatahtlike abiliste hulk ja nende töökorraldus – neid on tõesti väga palju ja reeglina tegeleb ühe probleemiga 4-6 inimest. Aga see tundubki siinse töökorralduse eripära.

Hetkel on õhtu, üritame venitada oma päeva õhtuni ning siis magama heita, et ajavahega harjumine lihtsamalt läheks. Homme aga asume juba tutvuma spordirajatistega ja ka treeninguid tegema.

Heiti Vahtra

Peking, olümpiaküla maja C7 5. korrus.        Paraolümpialase tuba Pekingis