EESTI INVASPORDI LIIDU PÕHIKIRI
I ÜLDSÄTTED
1. Eesti Invaspordi Liit, lühend EIL, on avalikes huvides
mittetulundusühinguna tegutsev Eesti Vabariigis registreeritud
ja liikumispuuetega inimeste spordiga tegelevate spordiklubide,
-seltside ja ühingute vabatahtlik ja heategevuslik ühendus.
2. Eesti Invaspordi Liit (edaspidi Liit) juhindub oma tegevuses
mittetulundusühingute seadusest, teistest Eesti Vabariigi
seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest, otsustest ja
muudest õigusaktidest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
põhimõtetest ja käesolevast põhikirjast.
3. Liit on kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik,
mille põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu
saamine. Liidu tulu võib kasutada põhikirjaliste eesmärkide
saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata.
4. Liidul on oma nimetusega pitsat ja iseseisev bilanss. Liidul
on õigus avada ja sulgeda kontosid nii kodu- kui välismaa
pankades ning teostada finantsoperatsioone.
5. Liidul on oma sümboolika ja selle kasutamise ja käsutamise
ainuõigus.
6. Liit tegutseb Eesti Vabariigis ja tema tegevus rajaneb
demokraatia põhimõttel, liikmete omaalgatusel ning
ühistegevusel, juhtorganite valitavusel alt üles ja valitud
juhtide aruandlusel Liidu liikmete ees.
7. Liidu juhatuse asukoht on Tallinnas.
8. Liit on asutatud 21.märtsil 1990.aastal Tallinnas.
II LIIDU TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED
9. Liidu tegevuse eemärgiks on liikumispuuetega inimeste
spordiliikumise edendamine Eesti Vabariigis ning
tervistav-sportlike ürituste kaudu puuetega inimeste vaimse ja
kehalise potentsiaali tõstmine.
10. Liidu ülesanneteks on:
1) liikmete ühishuvide kaitsmine, spordi arendamisest huvitatud
inimeste koondamine ja neile tegutsemisvõimaluste
andmine;
2) rahvusvaheliste invaspordiorganisatsioonide ning muude
riiklike- ja eraorganisatsioonide ning üksikisikutega suhete
arendamine tugevdamaks invaspordiliikumist;
3) võistlusjuhendite väljatöötamine, edetabelite koostamine ja
rekordite kinnitamine;
4) võistluskalendri koostamine, vabariigisiseste ning
riikidevaheliste võistluste ning muude invaürituste
korraldamine;
5) Eesti koondvõistkondade ettevalmistamine ja lähetamine
rahvusvahelistele võistlustele;
6) materiaalse baasi loomine invaspordi arendamiseks.
11. Eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks
Liit:
1) määrab koondised võistlusteks nii kodu- kui välismaal,
palkab võimaluse korral treenerid, autasustab sportlasi ja
teisi oma liikmeid ning toetajaid;
2) annab vastavalt võimalustele liikmetele kasutada Liidu vara
invasportlaste osalemiseks võistlustel või spordivarustuse
hankimisel;
3) viib läbi ühekordseid tasulisi spordiüritusi, võtab vastu
varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid Liidu
kasutuses ja omanduses oleva varaga, korraldab loteriisid ning
ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning
reklaamilepinguid;
4) stimuleerib invaspordi arendamisel silmapaistnud
isikuid, annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele
tingimustele ja korrale.
III LIIDU LIIKMED
12. Liidu liikmeteks võivad olla spordiklubid, -seltsid jt.
juriidilise isiku õigustes liikumispuuetega inimeste spordiga
tegelevad mittetulundusühingud, kes tunnustavad ja täidavad
käesolevat põhikirja, osalevad Liidu tegevuses ning tasuvad
regulaarselt liikmemaksu.
Liidu toetajaliikmeteks võivad olla kõik Liidu tegevuse
arendamisest ja toetamisest huvitatud füüsilised ja
juriidilised isikud. Toetajaliikmete ja Liidu vahelised suhted
rajanevad koostöölepingule, milles sätestatakse poolte
vastastikused õigused ja kohustused.
13. Liidu liikmeks või toetajaliikmeks astumiseks esitab
taotleja juhatusele kirjaliku avalduse. Lisaks esitab
juriidilisest isikust taotleja oma registreeritud põhikirja
koopia. Liikmeks võtmise otsustab juhatus korralisel istungil
pärast avalduse laekumist.
Sisseastumismaksu ja iga-aastase liikmemaksu suuruse ning selle
tasumise tähtaja otsustab Liidu aastakoosolek.
14. Liidu liikmel on oma esindaja kaudu õigus:
1) osaleda Liidu tegevuses aitamaks kaasa Liidu eesmärkide ja
ülesannete täitmisele;
2) osaleda aastakoosolekute töös ning valida ja olla valitud
Liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse
ning esindada Liitu selle juhtorganite volitusel teistes
organisatsioonides ning üritustel;
3) pärida juhatuselt aru ja teha juhatusele ettepanekuid, saada
Liidu tegevusest informatsiooni;
4) esitada Liidu juhtorganitele taotlusi materiaalsete
probleemide lahendamisele kaasaaitamiseks ja moraalse toetuse
saamiseks;
5) kasutada võimaluse korral ja kehtestatud tingimustel Liidu
vara;
6) lahkuda Liidust.
15. Liidu liige on kohustatud:
1) täitma Liidu põhikirja ning valitavate organite ja
sekretariaadi otsuseid, mis on antud nende pädevuse
piires;
2) osalema oma esindaja kaudu Liidu korralistel ja
erakorralistel aastakoosolekutel ning valitavatesse organitesse
valimise korral selle töös;
3) tasuma õigeaegselt liikmemaksu;
4) kasutama heaperemehelikult ning säästlikult Liidu
vara;
5) hoidma ja kaitsma Liidu head nime, seisma Liidu eesmärkide
ja põhimõtete eest;
6) esitama Liidule aruandeid Liidult saadud vahendite
kasutamise kohta ning vastama Liidu arupärimistele;
7) esitama Liidule kirjalikult kõik muudatused ühingu andmetes.
16. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle
anda. Liikme seaduslikul alusel likvideerimise korral tema
liikmelisus Liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses
sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liikme ühinemise või
jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad. Liikme eraldumise
korral säilib jaguneva isiku liikmelisus Liidus.
17. Liikme võib Liidust välja arvata, kui ta ei täida põhikirja
või on kahjustanud oluliselt Liitu moraalselt või materiaalselt
või on jätnud täitmata Liidu valitud organite ning juhtide
poolt nende pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud
tasumata Liidu liikmemaksu kahe aasta vältel. Liidust välja
arvatud liikmele tuleb tema Liidust väljaarvamise otsus ja
selle põhjus viivitamatult kirjalikult teatavaks teha.
Välja arvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse
ülevaatamist aastakoosoleku poolt.
18. Liidu liikmel on igal ajal õigus Liidu liikmeskonnast Liidu
juhatuse poolt kehtestatud korras lahkuda. Selleks tuleb
esitada juhatusele avaldus ja likvideerida vastastikused
võlgnevused. Pärast seda loetakse liige juhatuse otsusega
Liidust lahkunuks.
IV LIIDU JUHTIMINE
AASTAKOOSOLEK
19. Liidu kõrgeimaks organiks on Liidu liikmete
aastakoosolek, mille kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord
kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud aastakoosoleku
kokku kutsuma hiljemalt 30 päeva jooksul ka siis, kui seda
nõuavad kirjalikult vähemalt pooled Liidu liikmed.
Aastakoosolek on otsustusvõimeline kui on esindatud üle
poole Liidu liikmetest.
Juhatus peab Liidu liikmetele aastakoosoleku toimumisest
kirjalikult vähemalt 20 päeva ette teatama, näidates ära
koosoleku läbiviimise aja, koha ning päevakorra.
Juhul kui aastakoosolekule vajalikku kvoorumit ei kogune,
määrab juhatus uue koosoleku läbiviimise päeva. Uus koosolek
tuleb läbi viia mitte hiljem kui 30 päeva pärast esimest
aastakoosolekut. Teist korda kokkukutsutud aastakoosolek
loetakse otsustusvõimeliseks sõltumata kohaletulnud liikmete
arvust, kuid üksnes juhul kui aastakoosolekul osaleb või on
esindatud vähemalt kaks liiget.
20. Aastakoosoleku viib läbi Liidu juhatuse esimees või
liikmete soovil koosolekul valitud juhataja koosolekul vastu
võetud reglemendi järgi.
21. Aastakoosolekul võib otsustada kõikide Liidu tegevusse
puutuvate küsimuste üle, kusjuures aastakoosoleku ainupädevusse
kuulub:
1) põhikirja vastuvõtmine ja selle muutmine ning
täiendamine;
2) Liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra ning tasumise
tähtaja kinnitamine;
3) möödunud aasta tegevuse- ja finantsaruande ning
revisjonikontrolli tulemuste kinnitamine;
4) järgmise aasta tööplaani ja eelarve kinnitamine;
5) Liidu presidendi ja juhatuse liikmete valimine, Liidu
revisjonikomisjoni liikmete määramine;
6) Liidu juhatuse liikmete arvu kinnitamine;
7) Liidu juhatuse või revisjoni liikmega tehingu tegemise või
tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või
nõudes Liidu esindaja määramine;
8) Liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine.
22. Otsused loetakse vastuvõetuks, kui poolt hääletab üle poole
aastakoosolekul osalejatest.
Käesoleva põhikirja alapunktides 21.1 ja 21.8 sätestatud
küsimuste otsustamisel loetakse otsused vastuvõetuks, kui poolt
hääletab vähemalt 2/3 aastakoosolekul osalejatest.
Hääletamise kord määratakse aastakoosoleku reglemendiga. Kui
kas või üks aastakoosolekul osaleva liikme esindaja nõuab
salajast hääletamist, tuleb otsustada salajase hääletamise
teel.
23. Aastakoosoleku kohta koostatakse koosoleku protokoll,
millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär.
JUHATUS
24. Aastakoosolekute vahelisel ajal juhib Liidu tegevust
juhatus. Liidu juhatusel on 3 (kolm) kuni 9 (üheksa)
liiget.
25. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks kandidaadile
antud häälte arv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle
poole aastakoosolekul osalenud Liidu liikmete
esindajatest.
Juhatuse üheks liikmeks on president, kes on ühtlasi ka
juhatuse esimees ning korraldab juhatuse tegevust.
President valitakse teistest juhatuse liikmetest eraldi.
Presidendi valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele
antud suurem häälte arv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab
üle poole aastakoosolekul osalenud Liidu liikmete
esindajatest.
Juhul kui üks või mitu juhatuse liiget või eraldi valitav
president jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poole
aastakoosolekul osalenud Liidu liikmete esindajate häältest,
korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised või esitatakse
uued kandidaadid.
Juhatusse valitud liikmed valivad endi seast aseesimehe.
Valimisel osutub valituks enim hääli kogunud kandidaat.
26. Juhatus ja president valitakse neljaks aastaks.
Juhatuse liikme võib aastakoosoleku otsusega tagasi kutsuda
olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liidu
tegevust juhtida või muul mõjuval põhjusel. Tagasikutsumist
võidakse algatada, kui seda nõuavad vähemalt pooled liikmed.
Avaldus juhatuse liikme tagasikutsumise kohta tuleb esitada
juhatusele aastakoosoleku päevakorda võtmiseks. Tagasikutsumine
ning uue juhatuse liikme valimine otsustatakse aastakoosolekul
juhatuse liikme valimiskorra alusel.
Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku
avalduse alusel. Tagasiastunud juhatuse liige asendatakse
järgmisel aastakoosolekul juhatuse liikmete valimiskorra
alusel. Juhatuse liige, kes on oma kohustuste täitmata jätmise
või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud kahju Liidu
võlausaldajatele, vastutab võlausaldajate ees solidaarselt
Liiduga.
Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale
isikule.
Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud
vajalike kulutuste hüvitamist.
27. Juhatus otsustab kõik Liidu tegevusse puutuvad küsimused,
välja arvatud küsimused, mis põhikirja järgi kuuluvad
aastakoosoleku ainupädevusse. Juhatuse võimkonda kuulub:
1) liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast lahkumise ning välja
arvamise otsustamine;
2) Liidu kinnis- ja vallasvara käsutamine;
3) laenude võtmine ja andmine;
4) Liidu komisjonide ja institutsioonide juhtide nimeline
kinnitamine;
5) välissuhete koordineerimine;
6) sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;
7) Liidu võistluskalendri ning võistluste eelarve,
koondvõistkondade ning kohtunikekogude, treenerite nõukogu
koosseisu, juhendite kinnitamine ja muude sporti puutuvate
üldküsimuste lahendamine;
8) Liidu sekretariaadi struktuuri, töötajate arvulise
koosseisu, nende ametijuhendite ja palga kinnitamine.
28. Juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees ehk aseesimees
vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord
kvartalis.
Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled
juhatuse liikmetest. Otsused loetakse vastu võetuks, kui poolt
hääletavad üle poole kohalolevatest juhatuse liikmetest.
Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse
juhatuse otsused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku
juhataja ja protokollija.
29. Liidu juhatuse esimees ja sekretariaadi juht (peasekretär)
tegutsevad põhikirja alusel erivolituseta ning esindavad Liitu
kõigis organisatsioonides.
SEKRETARIAAT
30. Liidu organisatsioonilisi küsimusi lahendab tööle palgatud
sekretariaat.
31. Sekretariaati juhib peasekretär, kelle võtab juhatuse
otsuse alusel tööle juhatuse esimees. Peasekretär avab kontosid
krediidiasutustes, sõlmib lepinguid, võtab tööle ja vabastab
töölt töötajaid, annab välja volikirju ning korraldusi ning
kindlustab juhatuse korralduste täitmise.
32. Sekretariaadi töötajate töökohustused määratakse kindlaks
töölepingu ja ametijuhendiga.
V JÄRELEVALVE
33. Aastakoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse
üle. Selle ülesande täitmiseks määrab aastakoosolek revidendi
või revisjonikomisjoni või tellib audiitorteenuse.
Juhatus ja sekretariaat peavad võimaldama revidentidel või
audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli
läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku
teavet.
Revidendid või audiitor koostavad revisjoni või
audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad
aastakoosolekule.
VI LIIDU VAHENDID JA VARA
34. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:
1) sisseastumis- ja liikmemaksudest;
2) kodu- ja välismaiste juriidiliste ja üksikisikute toetustest
ning annetustest;
3) riigi- ja kohalike eelarvete eraldistest;
4) sihtkapitalide ja sihtasutuste toetustest;
5) Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatud
tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja
ennustusvõistlustelt, kinnis- ja vallasvara tehingutest
laekuvast tulust, intressitulust, väärtpaberitehingutest ning
muudest laekumistest vastavalt Mittetulundusühingute seadusele.
35. Liidu vahendid ja vara kuuluvad Liidule ning neid
kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärkide saavutamiseks
vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale
põhikirjale.
Liit võib oma vara ja vahendeid anda oma liikmetele kasutada
(rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne.) lepingulisel
alusel.
Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste
kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu
kohustuste eest.
36. Liidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb
31.detsembril.
Juhatus korraldab Liidu raamatupidamist vastavalt
raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab
juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning
esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates
majandusaasta lõppemisest. Revident või revisjonikomisjon
peavad aruandele lisama oma arvamuse (audiitor kontrolli akti).
Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik
juhatuse liikmed.
Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab
oma asukohajärgse maksuhalduri kohalikule talitusele
maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras.
Liit esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande
õigusaktides ettenähtud korras.
VII LIIDU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE
LÕPETAMINE
37. Liidu ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimuvad
Mittetulundusühingute seaduses ja teistes Eesti Vabariigi
seadustes sätestatud juhtudel ja korras.
38. Liidu likvideerimisel läheb pärast võlausaldajate kõigi
nõuete rahuldamist allesjäänud vara
üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja
sihtasutuste nimekirja kantud samalaadsete tegevussuundadega
mittetulundusühingutele. Käesolevas punktis nimetatud
tunnustele vastavatest isikutest teeb valiku üldkoosolek.
Põhikiri on vastu võetud Eesti Invaspordi Liidu
korralisel konverentsil 24.oktoobril 1997 a. ning
täiendatud Liidu üldkoosolekutel 4.juunil 2002.a. ja 18.mail
2007.a.
|