PealehtDokumendid › Põhikiri

EESTI INVASPORDI LIIDU PÕHIKIRI
I ÜLDSÄTTED

 

1. Eesti Invaspordi Liit, lühend EIL, on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev Eesti Vabariigis registreeritud ja liikumispuuetega inimeste spordiga tegelevate spordiklubide, -seltside ja ühingute vabatahtlik ja heategevuslik ühendus.

2. Eesti Invaspordi Liit (edaspidi Liit) juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest, teistest  Eesti Vabariigi seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest, otsustest ja muudest õigusaktidest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest  ja käesolevast põhikirjast.

3. Liit on kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Liidu tulu võib kasutada põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata.

4. Liidul on oma nimetusega pitsat ja iseseisev bilanss. Liidul on õigus avada ja sulgeda kontosid nii kodu- kui välismaa pankades ning teostada finantsoperatsioone.

5. Liidul on oma sümboolika ja selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.

6. Liit tegutseb Eesti Vabariigis ja tema tegevus rajaneb demokraatia põhimõttel, liikmete omaalgatusel ning ühistegevusel, juhtorganite valitavusel alt üles ja valitud juhtide aruandlusel Liidu liikmete ees. 

7. Liidu juhatuse asukoht on Tallinnas.

8. Liit on asutatud 21.märtsil 1990.aastal Tallinnas. 

 

II LIIDU TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED 

 

9. Liidu tegevuse eemärgiks on liikumispuuetega inimeste spordiliikumise edendamine Eesti Vabariigis ning tervistav-sportlike ürituste kaudu puuetega inimeste vaimse ja kehalise potentsiaali tõstmine.

10. Liidu ülesanneteks on:
1) liikmete ühishuvide kaitsmine, spordi arendamisest huvitatud inimeste koondamine ja neile tegutsemisvõimaluste andmine;
2) rahvusvaheliste invaspordiorganisatsioonide ning muude riiklike- ja eraorganisatsioonide ning üksikisikutega suhete arendamine tugevdamaks invaspordiliikumist;
3) võistlusjuhendite väljatöötamine, edetabelite koostamine ja rekordite kinnitamine;
4) võistluskalendri koostamine, vabariigisiseste ning riikidevaheliste võistluste ning muude invaürituste  korraldamine;
5) Eesti koondvõistkondade ettevalmistamine ja lähetamine rahvusvahelistele võistlustele;
6) materiaalse baasi loomine invaspordi arendamiseks.

11. Eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks Liit:
1) määrab koondised võistlusteks nii kodu- kui välismaal, palkab võimaluse korral treenerid, autasustab sportlasi ja teisi oma liikmeid ning toetajaid;
2) annab vastavalt võimalustele liikmetele kasutada Liidu vara invasportlaste osalemiseks võistlustel või spordivarustuse hankimisel;
3) viib läbi ühekordseid tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid Liidu kasutuses ja omanduses oleva varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid;
4) stimuleerib invaspordi arendamisel silmapaistnud isikuid, annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale.

 

III LIIDU LIIKMED

 

12. Liidu liikmeteks võivad olla spordiklubid, -seltsid jt. juriidilise isiku õigustes liikumispuuetega inimeste spordiga tegelevad mittetulundusühingud, kes tunnustavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad Liidu tegevuses ning tasuvad regulaarselt liikmemaksu.
Liidu toetajaliikmeteks võivad olla kõik Liidu tegevuse arendamisest ja toetamisest huvitatud füüsilised ja juriidilised isikud. Toetajaliikmete ja Liidu vahelised suhted rajanevad koostöölepingule, milles sätestatakse poolte vastastikused õigused ja kohustused. 

13. Liidu liikmeks või toetajaliikmeks astumiseks esitab taotleja juhatusele kirjaliku avalduse. Lisaks esitab juriidilisest isikust taotleja oma registreeritud põhikirja koopia. Liikmeks võtmise otsustab juhatus korralisel istungil pärast avalduse laekumist.
Sisseastumismaksu ja iga-aastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja otsustab Liidu aastakoosolek.

14. Liidu liikmel on oma esindaja kaudu õigus:
1) osaleda Liidu tegevuses aitamaks kaasa Liidu eesmärkide ja ülesannete täitmisele;
2) osaleda aastakoosolekute töös ning valida ja olla valitud Liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse ning esindada Liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
3) pärida juhatuselt aru ja teha juhatusele ettepanekuid, saada Liidu tegevusest informatsiooni;
4) esitada Liidu juhtorganitele taotlusi materiaalsete probleemide lahendamisele kaasaaitamiseks ja moraalse toetuse saamiseks;
5) kasutada võimaluse korral ja kehtestatud tingimustel Liidu vara;
6) lahkuda Liidust.

15. Liidu liige on kohustatud:
1) täitma Liidu põhikirja ning valitavate organite ja sekretariaadi otsuseid, mis on antud nende pädevuse piires;
2) osalema oma esindaja kaudu Liidu korralistel ja erakorralistel aastakoosolekutel ning valitavatesse organitesse valimise korral selle töös;
3) tasuma õigeaegselt liikmemaksu;
4) kasutama heaperemehelikult ning säästlikult Liidu vara;
5) hoidma ja kaitsma Liidu head nime, seisma Liidu eesmärkide ja põhimõtete eest;
6) esitama Liidule aruandeid Liidult saadud vahendite kasutamise kohta ning vastama Liidu arupärimistele;
7) esitama Liidule kirjalikult kõik muudatused ühingu andmetes.

16. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Liikme seaduslikul alusel likvideerimise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad. Liikme eraldumise korral säilib jaguneva isiku liikmelisus Liidus.

17. Liikme võib Liidust välja arvata, kui ta ei täida põhikirja või on kahjustanud oluliselt Liitu moraalselt või materiaalselt või on jätnud täitmata Liidu valitud organite ning juhtide poolt nende pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata Liidu liikmemaksu kahe aasta vältel. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema Liidust väljaarvamise otsus ja selle põhjus viivitamatult kirjalikult teatavaks teha.
Välja arvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist aastakoosoleku poolt.

18. Liidu liikmel on igal ajal õigus Liidu liikmeskonnast Liidu juhatuse poolt kehtestatud korras lahkuda. Selleks tuleb esitada juhatusele avaldus ja likvideerida vastastikused võlgnevused. Pärast seda loetakse liige juhatuse otsusega Liidust lahkunuks.

 

IV LIIDU JUHTIMINE

AASTAKOOSOLEK

19.   Liidu kõrgeimaks organiks on Liidu liikmete aastakoosolek, mille kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud aastakoosoleku kokku kutsuma hiljemalt 30 päeva jooksul ka siis, kui seda nõuavad kirjalikult vähemalt pooled Liidu liikmed.
Aastakoosolek on otsustusvõimeline kui  on esindatud üle poole Liidu liikmetest.
Juhatus peab Liidu liikmetele aastakoosoleku toimumisest kirjalikult vähemalt 20 päeva ette teatama, näidates ära koosoleku läbiviimise aja, koha ning päevakorra.
Juhul kui aastakoosolekule vajalikku kvoorumit ei kogune, määrab juhatus uue koosoleku läbiviimise päeva. Uus koosolek tuleb läbi viia mitte hiljem kui 30 päeva pärast esimest  aastakoosolekut. Teist korda kokkukutsutud aastakoosolek loetakse otsustusvõimeliseks sõltumata kohaletulnud liikmete arvust, kuid üksnes juhul kui aastakoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.

20. Aastakoosoleku viib läbi Liidu juhatuse esimees või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja koosolekul vastu võetud reglemendi järgi.

21. Aastakoosolekul võib otsustada kõikide Liidu tegevusse puutuvate küsimuste üle, kusjuures aastakoosoleku ainupädevusse kuulub:
1) põhikirja vastuvõtmine ja selle muutmine ning täiendamine;
2) Liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kinnitamine;
3) möödunud aasta tegevuse- ja finantsaruande ning revisjonikontrolli tulemuste kinnitamine;
4) järgmise aasta tööplaani ja eelarve kinnitamine;
5) Liidu presidendi ja juhatuse liikmete valimine, Liidu revisjonikomisjoni liikmete määramine;
6) Liidu juhatuse liikmete arvu kinnitamine;
7) Liidu juhatuse või revisjoni liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
8) Liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine.

22. Otsused loetakse vastuvõetuks, kui poolt hääletab üle poole aastakoosolekul osalejatest.
Käesoleva põhikirja alapunktides 21.1 ja 21.8 sätestatud küsimuste otsustamisel loetakse otsused vastuvõetuks, kui poolt hääletab vähemalt 2/3 aastakoosolekul osalejatest.
Hääletamise kord määratakse aastakoosoleku reglemendiga. Kui kas või üks aastakoosolekul osaleva liikme esindaja nõuab salajast hääletamist, tuleb otsustada salajase hääletamise teel.

23. Aastakoosoleku kohta koostatakse koosoleku protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär.

 

JUHATUS

 

24. Aastakoosolekute vahelisel ajal juhib Liidu tegevust juhatus. Liidu juhatusel on 3 (kolm) kuni 9 (üheksa) liiget.

25. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks kandidaadile antud häälte arv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole aastakoosolekul osalenud Liidu liikmete esindajatest.
Juhatuse üheks liikmeks on president, kes on ühtlasi ka juhatuse esimees ning korraldab juhatuse tegevust.
President valitakse teistest juhatuse liikmetest eraldi. Presidendi valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häälte arv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole aastakoosolekul osalenud Liidu liikmete esindajatest.
Juhul kui üks või mitu juhatuse liiget või eraldi valitav president jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poole aastakoosolekul osalenud Liidu liikmete esindajate häältest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid.
Juhatusse valitud liikmed valivad endi seast aseesimehe. Valimisel osutub valituks enim hääli kogunud kandidaat.

26. Juhatus ja president valitakse neljaks aastaks.
Juhatuse liikme võib aastakoosoleku otsusega tagasi kutsuda olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liidu tegevust juhtida või muul mõjuval põhjusel. Tagasikutsumist võidakse algatada, kui seda nõuavad vähemalt pooled liikmed. Avaldus juhatuse liikme tagasikutsumise kohta tuleb esitada juhatusele aastakoosoleku päevakorda võtmiseks. Tagasikutsumine ning uue juhatuse liikme valimine otsustatakse aastakoosolekul juhatuse liikme valimiskorra alusel.
Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Tagasiastunud juhatuse liige asendatakse järgmisel aastakoosolekul juhatuse liikmete valimiskorra alusel. Juhatuse liige, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud kahju Liidu võlausaldajatele, vastutab võlausaldajate ees solidaarselt Liiduga.
Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.
Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

27. Juhatus otsustab kõik Liidu tegevusse puutuvad küsimused, välja arvatud küsimused, mis põhikirja järgi kuuluvad aastakoosoleku ainupädevusse. Juhatuse võimkonda kuulub:
1) liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast lahkumise ning välja arvamise otsustamine;
2) Liidu kinnis- ja vallasvara käsutamine;
3) laenude võtmine ja andmine;
4) Liidu komisjonide ja institutsioonide juhtide nimeline kinnitamine;
5) välissuhete koordineerimine;
6) sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;
7) Liidu võistluskalendri ning võistluste eelarve, koondvõistkondade ning kohtunikekogude, treenerite nõukogu koosseisu, juhendite kinnitamine ja muude sporti puutuvate üldküsimuste lahendamine;
8) Liidu sekretariaadi struktuuri, töötajate arvulise koosseisu, nende ametijuhendite ja palga kinnitamine.

28. Juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees ehk aseesimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis.
Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled juhatuse liikmetest. Otsused loetakse vastu võetuks, kui poolt hääletavad üle poole kohalolevatest juhatuse liikmetest.
Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse juhatuse otsused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

29. Liidu juhatuse esimees ja sekretariaadi juht (peasekretär) tegutsevad põhikirja alusel erivolituseta ning esindavad Liitu kõigis organisatsioonides.

 

SEKRETARIAAT

 

30. Liidu organisatsioonilisi küsimusi lahendab tööle palgatud sekretariaat.

31. Sekretariaati juhib peasekretär, kelle võtab juhatuse otsuse alusel tööle juhatuse esimees. Peasekretär avab kontosid krediidiasutustes, sõlmib lepinguid, võtab tööle ja vabastab töölt töötajaid, annab välja volikirju ning korraldusi ning kindlustab juhatuse korralduste täitmise.

32. Sekretariaadi töötajate töökohustused määratakse kindlaks töölepingu ja ametijuhendiga.

 

V JÄRELEVALVE

 

33. Aastakoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks määrab aastakoosolek revidendi või revisjonikomisjoni või tellib audiitorteenuse.
Juhatus ja sekretariaat peavad võimaldama revidentidel või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
Revidendid või audiitor koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad aastakoosolekule.

 

VI LIIDU VAHENDID JA VARA

 

34. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:
1) sisseastumis- ja liikmemaksudest;
2) kodu- ja välismaiste juriidiliste ja üksikisikute toetustest ning annetustest;
3) riigi- ja kohalike eelarvete eraldistest;
4) sihtkapitalide ja sihtasutuste toetustest;
5) Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatud tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustelt, kinnis- ja vallasvara tehingutest laekuvast tulust, intressitulust, väärtpaberitehingutest ning muudest laekumistest vastavalt Mittetulundusühingute seadusele.

35. Liidu vahendid ja vara kuuluvad Liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale.
Liit võib oma vara ja vahendeid anda oma liikmetele kasutada (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne.) lepingulisel alusel.
Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu kohustuste eest.

36. Liidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
Juhatus korraldab Liidu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Revident või revisjonikomisjon peavad aruandele lisama oma arvamuse (audiitor kontrolli akti). Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgse maksuhalduri kohalikule talitusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras.
Liit esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.

 

VII LIIDU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

37. Liidu ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimuvad Mittetulundusühingute seaduses ja teistes Eesti Vabariigi seadustes sätestatud juhtudel ja korras.

38. Liidu likvideerimisel läheb pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud samalaadsete tegevussuundadega mittetulundusühingutele. Käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavatest isikutest teeb valiku üldkoosolek.

 

Põhikiri on vastu võetud Eesti Invaspordi Liidu korralisel  konverentsil 24.oktoobril 1997 a. ning täiendatud Liidu üldkoosolekutel 4.juunil 2002.a. ja 18.mail 2007.a.